Sild Sinu tulevikku

Sild Sinu tulevikku

pühapäev, 9. november 2014

Isadest

Minu isa
Minu isa nimi on Tanel. Ta elab Kuusalus. Me oleme isaga väga sarnased, eriti iseloomu poolest. Minu isa on keskmist kasvu tumedate hõredate juustega. Tal on rohelised silmad.
Isa on mul väga töökas. Ta töötab Kuusalu Soojuses. Lisaks on mu isa vabatahtlik päästja. Kuigi mu isa elab kaugel, leiab ta alati õe ja minu jaoks aega. Oleme koos nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Käime koos reisimas, nii Eestis kui ka välismaal. Meile meeldib koos bowlingut mängida ja kinos käia.
Minul on kõige vahvam isa, sest ta hoiab ja armastab mind.

Marten Tõnsau, 3.klass



Minu isa

Minu isa on väga vahva. Tal on piisavalt aega minuga koos olla. Tal on lühike habe ja lühikesed juuksed. Ta käib ka tööl. Minu isa töötab Soomes ehitajana. Vahel käime Soomes tal ka külas. Pärast kooli käime koos perega õues. Ma aitan isal õues tööd teha ning käime koos koeraga jalutamas. Vabal ajal käime linnas. Minu peres teeb isa vahel ka süüa. Õhtuti vaatab ta telekast uudiseid. Pärast mängime koos perega lauamänge. Mulle meeldib oma isa, sest ta on hooliv.
Ta on mulle väga kallis.

Helerin Kadak, 3.klass

esmaspäev, 3. november 2014

Käisime Leedus!

Kui tavaliselt tehakse IX klassi lõpuekskursioon kevadel peale eksameid, siis meiega on lood teisiti. Nimelt võime nüüd rahuliku südamega keskenduda õppimisele ja lõpetamisele, sest kõik meie klassi 13 õpilast said 3-päevaselt Leedureisilt hea emotsiooni ja jõudu talvele vastu minna.
Õpilaste reisimõtted on koondunud järgmiseks reisikirjaks.
Meie reis sai alguse laupäeva hommikul päris vara ning suuna võtsime Leedu poole. Terve päev bussis, mõned vahepeatused... Kuid polnud hullu midagi, sest seltskond oli üheksandat aastat järjest parim.
Esimene peatus oli meil Riias, kus käisime Lidos söömas. Seal juhtus meist ühel ka väike äpardus linnuga, kuid see oli hea enne. Seejärel Riia vanalinnas leidsid poisid laheda naljapoe ja selle kõrval veel uhke limusiini.
Leetu jõudes külastasime tuntud Ristimäge. See oli tõeliselt uhke koht, vast reisi põnevaim ja meeldejäävaim. Me ei suutnud ära imestada, kuidas selline asi oli alguse saanud ja nüüd nii suureks kujunenud on. Seal olles oli kuidagi teistmoodi tunne. Võimas!




Edasi võtsime suuna Vilniuse hotelli poole. Sisustasime bussisõidu enamasti laulmisega ja lõpuks ka tobedate piltide tegemisega...
Hotelli jõudes jagati toad ning tüdrukute suureks õnneks olid tubades vannid!!! See oli nii mõnegi suur soov ja see ka täitus.
Hiljem läksime pimedas Vilniuses seiklema, Maximat otsima. Suutsime natuke suurema ringi teha kui vaja ja kohalikelt abi küsida, kuid lõpuks jõudsime pärale. Söögid-joogid said teistel peagi ostetud, kuid kaks tüdrukut veetsid selle tunnikese hoopis meigiosakonnas. Kõigi meigivahendite ostu kõrval oli põhiline see, et nad ostsid 2 liitrit vannivahtu!!!

Õhtul leppisime kokku öörahu kell 00.00. Õpetajad käisid uste taga umbes tunnikese patrullimas. See pakkus meile väga nalja, facebooki ühises grupis määrasime nende asukohta ja hoiatasime üksteist. Nüüd suur ülestunnistus: olenemata öörahust, oli siiski enamik klassi õpilastest kauem üleval... Sellegipoolest saime järgmisel päeval ilusti hakkama. Peab veel ütlema, et voodid olid väga-väga mugavad.
Teisel päeval sõime hommikust ja sõitsime edasi Trakai linnusesse, mis oli väga ilus, kuid suure külma tõttu ei soovinud me seal eriti ringi liikuda. Küll aga ostsime kodustele kaasa imehead rosinatega leiba.
Seejärel läksime Vilniuse kesklinna, mis oli väga kaunis, suurde kaubanduskeskusesse ja sealt edasi Vichy veeparki. See oli küll vahva, kuid väga sarnane Jurmala omaga, kus oleme mitu korda käinud. Aega oli meil kuskil 4 tundi ja seda oli meile natuke liiga palju. Me lahkusime varem.
Poisid otsisid sel päeval Vilniuses ja Trakaist üles kõik Ameerika autod.
Hotelli jõudes oli varasemalt kokku lepitud, et öörahu ei ole. Olime siis üksteise tubades, ajasime juttu, rääkisime, tegime videoid ja muud põnevat. Kell 7 läksime hommikust sööma ning peale seda vajusime 2 tunniks magama.
Kolmandal päeval ootas meid ees pikk bussisõit koju, mis möödus ikka laulmise ning ka paaritunnise unega.
Kui ma mõtlen Leedule, siis valdavad mind väga head emotsioonid.
Reis oli väga, väga, väga tore! Suured tänud maailma parimale klassile, toredatele õpetajatele, kannatlikule bussijuhile ning ka giidile, kes hoolimata enda sagedasest rääkima unustamisest täitsa tore oli.

Meil on väga lahe klass!